Tuleklass A1, A2, B, D, E — mida need tähed ehitusmaterjalil tähendavad

Ühel andmelehel on kirjas „A2-s1,d0“, teisel „B-s2,d0“ ja kolmandal lihtsalt „E“. Müüja ütleb, et kõik kolm on tulekindlad. Tegelikkuses ei ole kaks neist kolmest tulekindlad üldse.
Euroklassid on Euroopa ühtne süsteem ehitusmaterjalide tulekäitumise kirjeldamiseks. Kui neid osata lugeda, saab andmelehelt kolme sekundiga teada, kas toode objektile sobib või mitte — ja seda oskust ei asenda ükski müügijutt.

Põhitäht: kui palju materjal tulele kaasa aitab
Standard EN 13501-1 klassifitseerib materjali reaktsiooni tulele ehk seda, kui palju materjal ise põleb ja tulekahju toidab. Klasse on kuus ja need on järjestatud paremast halvimani.
A1 ei põle üldse ega anna tulekahjule mingit panust. Siia kuuluvad kivivill, klaasvill, betoon, teras ja keraamika.
A2 on sisuliselt mittepõlev ja tema panus on väga piiratud. Praktikas on siin materjalid, milles on väike kogus orgaanikat — näiteks kivivill sideainega või mineraalvillaplaat kattega.
B annab tulekahjule väga piiratud panuse, kuid materjal ise on põlev. Siia kuulub enamik kvaliteetseid tuletõkkematerjale ja mõned tulepüsivaks töödeldud tooted.
C annab piiratud panuse ja D aktsepteeritava panuse. Enamik puitu kuulub klassi D, mistõttu puitfassaadi puhul ei tule see tähis üllatusena.
E tähendab, et materjal peab vastu ainult väikesele leegile ja lühikest aega. F tähendab, et toimivust ei ole määratud — see ei tähenda „halb“, vaid seda, et materjali kas ei ole katsetatud või ei läbinud ta isegi E katset.
E ja F ei ole müügiargumendid
See on koht, kus ehitusmaterjalide turundus muutub kõige sagedamini ebaausaks, ja seda tasub osata ära tunda.
Enamik tavalisi ehitusmembraane, aluskatteid ja aurutõkkeid on klass E. See on täiesti normaalne, sest polüpropüleenist membraan ongi põlev materjal ja seda ei ole mõtet teisiti esitleda. Probleem tekib siis, kui klass E pannakse tootelehele eelisena.
E ei ole saavutus. E on madalaim klass, mille materjal üldse läbida saab. Kui tootelehel on „tuleklass E“ esitatud plussina, siis toodet müüakse valesti ja see ütleb müüja kohta rohkem kui toote kohta.
F tähendab, et toimivust ei ole määratud. Seda ei tohi kunagi esitleda tuleohutusomadusena, sest see ei ole omadus, vaid info puudumine. Kui projektis on tuleklassi nõue, ei saa F-klassi toodet sinna kirjutada mitte ühelgi tingimusel.
Kui vajad päriselt mittesüttivat membraani või teipi, otsi klassi A2 või B. Neid tooteid on olemas, kuid neid on vähe ja need maksavad rohkem — just sellepärast, et katsetamine ja materjal on kallimad.
Mida s ja d järelliited tähendavad
Täht üksi ei räägi kogu lugu. Tähis A2-s1,d0 sisaldab kolme eraldi hinnangut ja projektis on vaja neid kõiki.
s tähendab suitsu (smoke) ja näitab, kui palju suitsu materjal põledes eraldab.
- s1 — vähene suitsueraldus
- s2 — keskmine
- s3 — piirang puudub
Suits on tulekahjus see, mis inimesi tapab, ja see, mis takistab evakuatsiooni. Evakuatsiooniteedel ja kõrghoonetes on s1 sageli olulisem kui põhitäht ise, sest hoone võib jääda püsti ja inimesed siiski hukkuda.
d tähendab tilkumist (droplets) ja näitab, kas materjal tilgub põlevaid osakesi.
- d0 — ei tilgu põlevaid osakesi
- d1 — tilgub, kuid osakesed kustuvad kiiresti
- d2 — piirang puudub
Põlev tilkumine levitab tuld allapoole ja süütab uusi koldeid seal, kuhu tuli muidu ei jõuaks. Fassaadil ja laes on d0 sellepärast kriitiline, isegi kui põhitäht on hea.
Kokku tähendab A2-s1,d0 järgmist: materjal on sisuliselt mittepõlev, eraldab vähe suitsu ega tilgu põlevaid osakesi. See on parim praktiline kombinatsioon, mida enamik ehitusmaterjale üldse saavutada saab.

Kolm standardit, mida omavahel segi aetakse
See on kõige levinum viga Eesti ehitusdokumentides ja seda teevad nii müüjad kui projekteerijad.
EN 13501-1 kirjeldab reaktsiooni tulele ja kasutab klasse A1, A2, B, C, D, E ja F. Ta räägib sellest, kui palju materjal põleb.
EN 13501-2 ja EN 13501-5 kirjeldavad tulepüsivust ja katuste käitumist välise tule korral. Siin on tähised nagu EI30, EI60, E120 minutites ja Broof(t1)…(t4) katusekatte kohta. Need räägivad sellest, kui kaua konstruktsioon vastu peab — see on hoopis teine küsimus kui see, kui palju materjal põleb.
DIN 4102 on vana Saksa süsteem klassidega B1, B2, A1 ja A2. See ei ole euroklassidega samaväärne ja B1 ei ole sama, mis euroklass B, kuigi täht on sama.
Kui andmelehel on „B1“, küsi kohe, mis standardi järgi. Kui vastus on DIN 4102, ei saa seda Eesti projektis euroklassina kasutada ilma eraldi teisenduseta, ja teisendus ei ole alati võimalik.
Kuidas neid Eesti projektis kasutatakse
Eesti tuleohutusnõuded tulevad siseministri 30.03.2017 määrusest nr 17 ja hooned jagunevad selle järgi klassidesse TP1, TP2 ja TP3.
Päästeameti koondtabeli järgi kehtivad välisseinale näiteks järgmised nõuded:
| Hoone klass | Välispind | Õhutuspilu sisepind | Soojustussüsteem |
|---|---|---|---|
| TP3, TP2 | D-d2 | D-s2,d2 | D-d0 |
| TP2, 3–8 korrust | B-d0 | B-s1,d0 | B-d0 |
| TP1 | B-d0 | B-s1,d0 | A2-d0 |
Tasub tähele panna, kui täpselt need nõuded on sõnastatud. TP1 hoone soojustussüsteem peab olema A2-d0 — ainult A2-st ei piisa, vaid ka tilkumisklass peab olema d0. Toode, mis on A2-s1,d1, jääb selles kohas kõlbmatuks, kuigi põhitäht on õige.
Kolm küsimust, mis andmelehe kohe läbi valgustavad
1. Mis standardi järgi klass on antud? Kui EN 13501-1, on tegemist reaktsiooniga tulele. Kui EN 13501-5, on tegemist katusekattega. Kui DIN 4102, on tegemist vana süsteemiga, mida ei saa otse üle kanda.
2. Kas s ja d järelliited on olemas? „Klass B“ ilma järelliideteta on poolik info ja projektis on vaja tervet tähist. Kui neid ei ole andmelehel, ei ole toodet tõenäoliselt ka nende osas katsetatud.
3. Kas klass kehtib tootele või süsteemile? Üksik membraan võib olla klassis B, kuid kogu fassaadisüsteemi käitumine katsetatakse eraldi, näiteks standardi BS 8414 järgi. Need on kaks eri asja ja hea toode halvas süsteemis ei päästa midagi.
Kokkuvõte
A1 ei põle. A2 on sisuliselt mittepõlev. B on põlev, kuid väga piiratud panusega. D on puit. E on madalaim läbitud klass. F tähendab, et toimivust ei ole määratud, ja see ei ole kunagi müügiargument.
Järelliited on sageli sama olulised kui põhitäht: s1 tähendab vähest suitsu ja d0 seda, et materjal ei tilgu põlevaid osakesi. Evakuatsiooniteel otsustab suits ja fassaadil otsustab tilkumine.
Ja kõige tähtsam: EN 13501-1, EN 13501-5 ja DIN 4102 on kolm eri süsteemi, mis kasutavad osaliselt samu tähti. Kui neid segamini ajada, satub projekti toode, mis paberil vastab nõudele ja päriselt mitte.
TRX Layersi valikus on A2- ja B-klassi membraanid, teibid ja tuletõkketooted. Kui projektis on konkreetne euroklassinõue, saada see meile — vastame, mis meil sellele vastab ja mis mitte.
Vajad abi projekti planeerimisel?
Meie spetsialistid aitavad leida parima lahenduse.