Kõrghoone klaasfassaad: kus tuli korruste vahel tegelikult liigub

Siderise oonestoke fassaadi labiloikes

Tallinna Maakri kvartalisse kerkis 2026. aasta mais 115-meetrine EEDU ja samasse kvartalisse on algatatud detailplaneering neljale kõrghoonele, millest kõrgeim ulatub kuni 185 meetrini. Eesti ehitab kõrghooneid ning kõrghoone fassaad ei ole see, mida enamik Eesti ehitajaid igapäevaselt näeb.

Kõrghoonel ei ole tavaliselt tuulutatud kiviplaatfassaadi, vaid klaasfassaad ehk rippfassaad — kandvate konstruktsioonide ette riputatud kest, mis annab põrandast laeni loomuliku valguse ja kaitseb ilma eest. Just see kest tekitab tuleohutuses probleemi, mida madalamatel hoonetel ei ole.

Klaasfassaad ei ole tulekindel konstruktsioon

See on lähtepunkt, millest kõik ülejäänu tuleneb. Rippfassaad on mittekandev ümbrisesüsteem ja Siderise sõnastab selle otse: tegemist on tüüpiliselt mitte-tulepüsivate „aknaraamis“ hooneümbristega. Fassaadilt endalt tulepüsivust ei oodatagi.

Hoone tuleohutus on üles ehitatud tuletõkkesektsioonidele, kus vahelagi on see, mis korrused teineteisest lahutab. Vahelagi lõpeb aga hoone serval ja fassaad algab sealt paar sentimeetrit eemal. Nende kahe vahele jääb tühi ruum.

Selle vahe nimi on perimeetrivahe, inglise keeles spandrel, ja see on koht, kus tuleosakond lõpeb enne, kui hoone lõpeb.

Mis seal tulekahjus juhtub

Alumise korruse aknast välja löönud leek liigub mööda fassaadi ülespoole. Kui vahelae serva ja fassaadi vaheline pilu on lahti, ei pea tuli isegi klaasi purustama — ta läheb sealt otse järgmisele korrusele ja teeb seda kiiremini, kui evakuatsioon jõuab kulgeda.

Klaas puruneb kuumuses niikuinii ja seda ei olegi mõtet vältida. Küsimus ei ole selles, kas fassaad peab vastu, vaid selles, kas korruste vaheline tuleosakond peab vastu.

Just sellepärast on perimeetritõke kõrghoone tuleohutuses eraldi projekteeritav süsteem, mitte tarvik, mille ehitaja objektil ise välja mõtleb.

Miks tavaline tuletõkkevill siia ei sobi

Kõige levinum vale lahendus on täita pilu mineraalvillaga ja lugeda töö tehtuks. Sellel on kaks põhjust, miks see ei tööta, ja kumbki neist ei ole objektil silmaga näha.

1. Hoone liigub. Kõrghoone kõigub tuules, vahelaed painduvad koormuse all läbi ning fassaad paisub ja tõmbub temperatuurist. Perimeetrivahe laius muutub seega pidevalt. Lahtiselt topitud vill vajub aja jooksul kokku, jätab pilu ja seda pilu ei näe enam keegi, sest fassaad on ees.

2. Katsestandard on teine. See on koht, mida Eesti projektides kõige sagedamini valesti tehakse, ja seda selgitame allpool eraldi.

Lamella — miks kiud on püsti

Siderise tuletõkete südamik ei ole tavaline kivivillaplaat, vaid Lamella: kivivillakiud on orienteeritud vertikaalselt ja seejärel tehases külgsuunas kokku surutud. Surve hoiab kinni kuumusega peale kantud fooliumkate, mis toimib nagu vedru ümber oleva ümbrisena.

Sellel ehitusel on kolm tagajärge ja kõik kolm puudutavad just perimeetrivahet:

EN 1364-4 — mitte EN 1366-4

Need kaks numbrit on nii sarnased, et neid aetakse pidevalt segi, kuid nad katsetavad täiesti erinevaid asju.

Siderise viitab, et EN 1364-4 lähenemist soovitavad ASFP Advisory Note 7, EN 13830, EN 13501-2 ja EAD 350141-00-1106. Ka CWCT on teatanud Technical Note 98 kavandatavast uuendusest, mis soovitab rippfassaadi perimeetritõkkeid katsetada just EN 1364-4 järgi — mitte BS 476-20 ega EN 1366-4 järgi.

Praktiline järeldus projekteerijale on lihtne: kui pakkumises on perimeetritõkke kohta esitatud EN 1366-4 katseprotokoll, ei ole see sama asi, mida sa küsisid. Protokoll on ehtne, aga ta tõendab paigalseisva vuugi käitumist, mitte liikuva fassaadiliite oma.

Siderise CW-tooted: mis on mis

TähisNimiÜlesanne
CW-FSCurtain Wall Firestopperimeetrivahe tuletõke vahelae serval
CW-CBCurtain Wall Cavity Barrierõõnestõke rippfassaadi süsteemis
CW-FBCurtain Wall Fireboardtuletõkkeplaat spandreli tsooni
CW-SISpandrel Insulationspandreli soojustus, katsetatud koos süsteemiga
MCMullion Coverpostide (mullionite) katmine tuletõkke joonel
NXSNexus Fusionspandrelpaneelid
BB-FBBalcony Bracket Fireboardrõdukonsoolide kapseldamine
TW / TW-PFirestops tops of walls / profiled decksseina ülaserva ja profiilplekk-lae liited

Juurde kuuluvad tarvikud, mis on katsetatud koos põhitootega: B Series eelpuuritud kinnitusklamber, RFT alumiiniumfooliumist liiteteip ja FR-A tulekindel hermeetik. Need ei ole vahetatavad suvalise samaväärse vastu, sest süsteem on katsetatud just sellises koosseisus — ühe komponendi asendamine tähendab, et katsetatud süsteemi enam ei ole.

Mida CW-FS tegelikult teeb

CW-FS ja CW-CB südamik on Lamella-tüüpi kivivill: vertikaalselt orienteeritud kiud, mis on tehases külgsuunas kokku surutud ja hoitakse paigal alumiiniumfooliumiga.

See ehitus ei ole kosmeetika. Vertikaalne kiud tähendab, et materjal surub end pidevalt vastu mõlemat pinda ja taastab oma kuju, kui vahe liikumise tõttu muutub. Just see annab talle võime hoonega kaasa liikuda, ilma et tihedus kaoks.

Sama tootega saab katta ka betoonelementfassaadi ja sandwich-paneelfassaadi vahelae serva. See tähendab, et üht ja sama tuletõkkejoont ei pea eri materjalide kohtades erineva tootega tegema, mis omakorda vähendab kohti, kus paigaldaja võib eksida.

Üheosaline või kaheosaline süsteem — vahe on objektil

Perimeetritõkkeid tehakse turul kahel põhimõttel ja see vahe otsustab, kas detail objektil päriselt õnnestub või jääb ainult joonisele.

Kaheosaline süsteem: vill pluss märgtihend

Esmalt surutakse liikumisvahesse üldotstarbeline kivivill ehk safing, tavaliselt 25–33 % survega. Seejärel pihustatakse või pahteldatakse peale märg ühend — mastiks, ablatiivpihusti või tulekindel silikoon — mis peab kivistuma. Iga samm lisab koha, kus midagi võib valesti minna:

Üheosaline süsteem: üks toode, kuivpaigaldus

Siderise CW-FS on tehases valmistatud eelsurutud Lamella fooliumkattega, mis paigaldatakse ühe liigutusega. Märgtihendit ei ole, kivistumisaega ei ole ja erivarustust ei ole vaja objektile tõsta.

Ja mis järelevalve mõttes on kõige olulisem: õigsust saab kontrollida silmaga. Kui foolium on kortsus, on toode surve all ja seega paigaldatud õigesti. Destruktiivset kontrolli ei ole vaja, mis tähendab, et kontroll on tegelikult teostatav ka siis, kui fassaad on juba osaliselt kinni.

See on ka põhjus, miks kaheosalise süsteemi hinnavõrdlus eksitab: võrreldakse materjali hinda, kuid mitte paigaldusaega, ilmastikuriski, ümbertegemise tõenäosust ega järelevalve kulu. Kõrghoone fassaadil on need kolm viimast tavaliselt suuremad kui materjali hinnavahe.

Kus Eesti nõuded siia puutuvad

Eesti kõrghoone piir on 28 meetrit maapinnast katuse servani (siseministri 30.03.2017 määrus nr 17, muudetud 2018) ja kõrghooneid katab standard EVS 812-8:2018.

Kõrghooned on TP1-klassi hooned. Päästeameti koondtabeli järgi kehtivad TP1 välisseinale järgmised euroklassinõuded:

Fassaadi osaTP1 nõue
Välisseina välispindB-d0
Õhutuspilu välispindB-d0
Õhutuspilu sisepindB-s1,d0
SoojustussüsteemA2-d0

Tasub tähele panna, et soojustussüsteemile on nõue A2-d0, mitte lihtsalt A2 — ka tilkumisklass peab klappima. Mida need tähed täpselt tähendavad, selgitame artiklis tuleklass A1, A2, B, D, E.

Aus märkus. Eesti õigusakt ei sätesta sõnaselgelt, millise katsestandardi järgi rippfassaadi perimeetritõke peab olema katsetatud. Määrus nr 17 sätestab pindade tuletundlikkuse nõuded ja nõude, et tule levik takistatakse kogu fassaadil. Konkreetse hoone nõuded määrab tuleohutusosa projekt. Meie soovitus EN 1364-4 kasuks tuleneb rahvusvahelisest praktikast, mitte Eesti määrusest.

Ja kui hoone ei ole kõrghoone

Alla 28 meetri kõrgustel hoonetel on Eestis levinud tuulutatud fassaad ehk kiviplaat, plekk-kassett või puitlaudis õhkvahega. Seal on lahendus teine: kasutatakse avatud olekus õõnestõkkeid, mis jätavad tuulutuse tavaolukorras lahti ja sulgevad selle alles kuumuse mõjul.

Need on Siderise RH- ja RV-sarjad ning mõlemat vaatame lähemalt Siderise lehel. Oluline on aru saada, et tegemist on eri hoonetüüpide eri lahendustega, mitte üksteise asendajatega: kinnine tõke tuulutatud fassaadis rikuks tuulutuse ära ja avatud tõke perimeetrivahes ei sulgeks tuleosakonda.

Tööstushoone: vertikaalne ja horisontaalne tuletõke

Klaasfassaad ei ole ainus koht, kus õõnsus läbib tuletõkkesektsiooni piiri. Portaalraamiga tööstus- ja laohoones tekib sama probleem sandwich-paneelide taga: kui tuletõkkesein või -vahelagi lõpeb paneeli juures, jääb paneelisüsteemi sisse õõnsus, mis viib tule sektsioonist sektsiooni täpselt nii nagu perimeetrivahe kõrghoones.

Siderise lahendus sellele on IC-FS Industrial Cladding Firestop ja IC-CB Cavity Barrier. Need on katsetatud ja sertifitseeritud nii horisontaalses kui vertikaalses paigalduses, mis on oluline, sest tööstushoones tuleb sama detail lahendada mõlemas suunas ja üks katse teise eest ei kõlba.

Mis see on

ToodeTulepüsivusMinutid
IC-CB3030 minterviklikkus 90 / isolatsioon 30
IC-FS6060 minterviklikkus 90 / isolatsioon 60
IC-FS120120 minterviklikkus 120 / isolatsioon 120
Katsestandard BS EN 1366-4:2006+A1:2010. Kolmanda osapoole sertifikaat IFCC 2501.

Nagu klaasfassaadi puhul, kehtib ka siin sama põhimõte: tõke peab olema katsetatud selles konfiguratsioonis, milles ta paigaldatakse. Vertikaalse tõkke katsetulemus ei kehti horisontaalselt ja vastupidi. IC-tooteseeria katvus mõlemas suunas ongi täpselt see, mis teeb selle tööstushoones kasutatavaks.

IC-FS-i ja IC-CB-d hoiab TRX Layers Eestis laos. Küsi projektipõhiselt: info@trxlayers.ee või +372 5480 0300.

Korduvad küsimused

Mis vahe on CW-FS ja CW-CB vahel?

CW-FS on perimeetrivahe tuletõke vahelae serval ja tema ülesanne on hoida tuleosakonda. CW-CB on õõnestõke fassaadisüsteemi sees. Praktikas tarnitakse neid sageli koos ja nad on katsetatud sama süsteemi osana, mistõttu neid ei tasu eraldi hankida.

Kas piisab, kui vill on pilus?

Ei piisa. Nõue ei ole „vahe on täidetud“, vaid „liide peab tulepüsivust ka hoone liikudes“. Seda tõendab EN 1364-4 katse, kus liikumine on katse osa — täidetud vahe võib katse alguses olla tihe ja lõpus lahti.

Mis dokumente projekteerija saab?

Tootelehed, toimivusdeklaratsioonid, EN 1364-4 katseandmed, kolmanda osapoole sertifikaadid, EPD ja paigaldusjoonised. Ütle, mis fassaadisüsteem ja mis vahe laius on, siis saadame komplekti.

Kas paigaldust koolitatakse?

Jah. Siderise pakub paigalduskoolitust ja paigaldusvideoid. Perimeetritõke on toode, mille tulemus sõltub paigaldusest rohkem kui enamikul ehitustoodetel: vale kinnitus tähendab, et katsetatud süsteemi ei ole olemas, ükskõik kui hea toode karpi jõudis.

Kokkuvõte

Kõrghoone fassaad on klaasfassaad ja klaasfassaad ei ole tulekindel konstruktsioon. Tuleosakond lõpeb vahelae serval, fassaad algab sealt eemal, ja see vahe tuleb sulgeda süsteemiga, mis talub hoone liikumist — mitte materjaliga, mis vahesse lihtsalt topitakse.

Katsestandard on EN 1364-4, mitte EN 1366-4, sest ainult esimene katsetab liikumist. Ja kasutusiga peab vastama hoone omale, sest fassaadi sisse jäävat detaili ei vaheta hiljem keegi.

TRX Layers on Siderise Eesti kontakt — meid on nimetatud Siderise enda asukohtade lehel siderise.com/locations. Saada fassaadilõige, aitame perimeetritõkke lahenduse kokku panna. Vaata ka Siderise lehte ja tulekindlaid tooteid.

Vajad abi projekti planeerimisel?

Meie spetsialistid aitavad leida parima lahenduse.